Paljud on küsinud, et kuidas mul siis läheb? Kuidas ma ennast tunnen? Kas on raske? Vastuseks on otseloomulikult, et hästi ning ma tunnen ennast hästi :) ei saa kurta.
Aga täna ma tulin siia kurtma :D mitte küll otseselt, kuid siiski.. ega see rasedus ei ole minust ju kaarega mööda läinud. Ma elan seda läbi nagu peaaegu, et kõik teised naised, kuid mul lihtsalt ei ole paha olla. Paha oleku all ma mõtlen siis oksendamist, iiveldamist, öökimist...
Kuid kõik muu, siiiit see tuleb :D
Ma mäletan, et päris päris alguses hakkasid rinnad kasvama ja ikka korralikult. Nad oli niiii paistes ja tundlikud, et ma ei saanud korralikult magadagi. (armastan kõhuli magada) Küll rinnahoidjad surusid, siis ei saanud joosta :D ja no igasugu asjad, mida te oskate ette kujutada. Ma tean, et see on täitsa normaalne ning nii peabki olema aga ega see nüüd meeldiv küll ei olnud :D Nädalaga pidin kaks korvi suuremad rinnahoidjad ostma. Nüüd on nad õnneks maha rahunenud :D Korv on küll samaks jäänud aga nad pole enam paistes .Nüüd on nibud paistes ja tundlikud aga eks see käib ka asja juurde.
Alguses olin ma koguaeg väsinud. Magasin iga päev lõunaund, noo nii mõni paar tundi ikka :P ja lihtsalt, kuidagi ei viitsinud, ei tahtnud, ei jõudnud.. jaks kadus ära. Toitumisega oli samamoodi. Ma olen ju muidu üsna suure söömaga, nagu paljud ka teavad, siis alguses kadus kuidagi see ka ära.. miski nagu ei isutanud ja kui isutaski, siis poodi ikka ei viitsinud minna :D Mäletan, et sõin nädal aega jutti nuudleid ja hapukapsaid - need kusjuures lähevad praegu ka hästi peale ;) tomat hakkas ka meeldima, nüüd aga ei taha tomatit nähagi.
Üldiselt pole mul rasedusega mingeid imelikke isusid tekkinud (heeringas vahukoorga vms), vaid lihtsalt kuidagi tahaks kõike aga natukene :D
Järgmine asi, mis rasedusega kaasas käib ning millest eriti ei räägita on gaasid. Ooomaiigaad, küll oli ja on ikka ebamugav. Lugesin kuskilt mingit teksti, kus naine kirjeldas oma rasedust - "nagu üks suur peer" :D No tõesti.. juba alguses vaevlesin ma kõhugaaside käes. Mäletan, et käisin apteegis mingit rohtu küsimas aga noooh, vastuseks tuli otseloomulikult - me ei soovita rasedatele midagi :D
Ega see ka kindlasti kaasa ei aidanud, et mulle hapukapsad maitsesid :P Nüüd mingi aeg tagasi Eestis olles ostsin seda Espumisani, see sobib rasedatele ka.
Nüüd on kõht juba nii suur (ja kasvab veelgi), et kükitada on raske. Kükitamine käib nüüd jalad harkis, sest kõht jäääb ette :D eriti tore on siis, kui mingi asi järjest 3 korda maha kukub.. õõõõh!
Vahel ehmatan kuidagi oma kõhu peale ära :D näiteks.. ükspäev viisin toast nõusid kööki ja enne kui ma laua lähedale jõudsin, tuli juba kõht ette ja ma põrkusin tagasi :D see oli jumala naljakas.. lihtsalt, kuidagi ei jaga veel asja ära, et vott nüüd ma olen rase ja nüüd mul on kõht ees ja minu sees kasvab väike inimene..
Diivanilt on ka raske püsti saada :D Mitte võimatu aga raskem. Kuna kõhulihaseid ei soovitata väga pingutada, siis tuleb ennast kuidagi püsti lükata või Siimul tõmmata lasta.. vahel on täitsa abitu tunne küll jah :D ja siis itsitame koos..
Voodis olles soovitatakse ka ennast ennem külili keerutada ning siis end püsti lükata. Eks sellega peab harjuma, sest järjest keerulisemaks läheb.
Kõrvetised - apppi, ma ei teadnud varem, mida need tähendavad. Nüüd on nad minu külalised igas päevas. Nii, kui ma midagi hapukamat söön (mandariinid, mmm) või siis täiesti lampi.
Käisin ostsin apteegist Renniet, proovisin ja viskasin paariks nädalaks sahtlisse. Mulle üldse ei maitsenud. Täpselt nagu näriks kuivanud hambapastat :D õõh, mul tulevad praegu ka külmavärinad peale.. Kuid nüüd olen neid ikka sunnitud sööma, sest kõrvetada pole ka üldse tore. Närin kiiiirelt puruks ja joon/söön kohe midagi peale :D
Veel olen tähele pannud, et ma olen kuidagi maru tundlik? Ühesõnaga piisab ühest sõnast või teost ja ma olen närvis :D ütlen paar kõvemat ja karmimat sõna, vahel isegi ropendan :P (ups) ning siis juba lähebki üle.. täitsa iseenesest. Noo, muidugi aitab sellele kaasa ka Siimu reaktsioon :D Teistega ma polegi turtsinud, ikka kodus, oma mehega.. ja siis Siim tavaliselt ütleb "Kallis, kas jälle on kogu maailm sinu vastu?" niii me siis naerame jälle ja kõik paha on möödas :D Ta on üldse mul tubli.. kui ma midagi paha ütlen või pahas tujus olen (juhtub siiski äääääretult harva), siis ta lihtsalt tuleb ja kallistab mind :) või siis naerab minu üle :D
Tegelikult olen ma enda arvates üsnagi õnnelik rase. Mingid masendused on minu jaoks täiesti võõrad ning suured tülid arusaamatud. Meil on härraga väga hea klapp, niiet eks see teeb ka mul tuju koguaeg nii heaks :) ja otseloomulikult mõtted tulevasest lapsest.
Kaal. Raseduse alguses võtsin ma 3,5 kg kaalust alla. (pidi normaalne olema) ning kaalusin 49,5 kg.
Hetkel kaalun ma 55,7 kg. Minu normaalkaal on olnud juba aastaid 53 kg.
Niiet, raseduse algusest olen ma juurde võtnud 6,2 kg
Kuid üldiselt olen ma juurde võtnud 2,7 kg
Polegi väga palju. Kõik riided lähevad selga, ainult et nad peavad kõhu juurest venima :D
Pükse ka tavalisi ei kanna, vaid rasedapükse - neil on hea madal lõige, ei suru kõhule.
Lisan paar pilti ka.
Otsevaates nagu polekski aru saada eks? :D
Hetkel on meil siis jooksmas 23 nädal.
Leidsin ühe lehekülje, kus on ilusti kõik kirjas, mis sel nädalal toimub.
Kes lugeda ei viitsi, siis vaadake videot - seal ta loeb kõik selle teksti ette ka :)
http://raseduskalender.nupsu.ee/23-nadal/
Ärge edasi vaadake neid nädalaid, muidu pole hiljem enam nii põnev :P
Nagu lugesite/kuulasite, siis ta on juba päris tubli. Liigutusi tunnen ma iga päev ikka mitmeid mitmeid kordi. Tunnen ära, millal ta magab ja millal on ärkvel. Vahel on näha ka kõhu peal toksimist või siis kõht võtab imeliku kuju. Vahel on ühele poole kõver, siis teisele poole punnis :D nii äge !
Kui magama lähen ja natukese aja pärast poolt vahetan, siis kohe tunnen, kuidas Tema on ka oma asendi sisse võtnud minu asendi järgi. Siis õrnalt lükkan teda teisele poole :D et ma saaksin külge vahetada.. Siim alati pahandab, et miks ma teda küll niimooodii kiusan :D
Rohkem ei tulegi nagu miskit meelde, millest võiks rääkida.
See jutt oli siin üsnagi isiklik, kuid samas nii loomulik.. minul endalgi oleks seda huvitav mõne aasta? pärast ehk lugeda..
Meile jõudis just Enar külla ning poisid läksid poodi mingeid ehitusmaterjale ostma. Niiet tõotab tulla töine nädalavahetus. Homme lähme Helini sünnipäevale :)
Olge armsad ! pakaa
No comments:
Post a Comment