ja ta ongi päriselt olemas!

Istun siin diivanil rätsepaistes, pleed ümber, peas krunn, ees borsisupp ning selle kõrvale NELI võileiba, millel paksud küüslaugu viilud peal. Jepp - ma olen rase :D

Eile õhtul, kui Siim magama läks, jäin mina veel Padjaklubi vaatama :)  teda see üldse ei huvita, kahjuks :D
Ja siis.. olles nii rahulikult, nii vaikselt, käed kõhu ümber - ja seal ta oligi! MA TUNDSN !! Need olidki tema liigutused! Ta ongi päriselt seal olemas! Ja ta on juba niii tubli, et isegi mina tunnen teda :) Lükkasin arvuti kõrvale ning lihtsalt istusin.. tunnetasin ja muigasin.  Mul oli nii hea olla :)

Teadsin, et nüüd juba peaks olema liigutusi tunda, kuid kuna olen nö esmarase, siis võib sellega aega minna.. need olid nii naljakad! Ja ma tean, et need polnud gaasid, mis mul kõhus tralli lõid, need olid ikka päris liigutused. Ja ta oli nii elav, muudkui liigutas ja siples - väga tragi kõhubeebi :)

Üleeile ripsmehoolduses olles tundsin ma teda vist esimest korda. Kuna ma polnud päris kindel, siis rääkisin sellest ainult Siimule. Kuid nüüd ma tean, et see oli õige tunne. Ta polnud kui väga tragi, vaid ta oleks nagu justkui kohta vahetanud. Tundsin, kuidas alakõhus olev raskus liikus ülespoole :)


Lisan ühe imearmsa video teile vaatamiseks :)

Tsauuu, ma armsad! 

Luban õhtupoole või homme kirjutada ka kõigest muust :)