Mis siin ikka vabanduseks öelda, teate ju isegi, et aeg lendab ja alati on sada muud toimetust..
Igatahes, 5 päeva pärast saab meie pisike kutt juba 10 kuuseks, niiet oleks aeg rääkida, mida ta enda üheksandal kuul siis õppis.
Kevin hakkas käima. Juhuuu! 20 detsembril tegi ühe iseseisva sammu, 7 jaanuaril tegi 4 iseseisvat sammu ja sealt edasi siis hakkas neid järjest juurde tulema. Üldiselt ajab ta end ikka millegi toel püsti ja siis hakkab kõndima, kuid mõned korrad on täitsa ise ka püsti juba saanud. Niiii äge, ta õpib nii kiiresti! Nüüd juba kõnnib üle uksepaku (või kuidas neid kõrgemaid kohti nimetatakse, ukse kohal?)
Ta on niii naljakas tuterdaja.. tuleb kuskilt nagu väike purjus inimene, endal nägu nalja täis ja siis kukub potsti pikali. No niiii armas :)
Tal on nüüd oma nö "firmakas", ta naerab niii naljakalt.. ajab nina krimpsu, lükkab lõua üles, ajab hambad ette ja kihistab naeru :D
Sööb ta juba peaaegu kõike, mida meiegi. Lemmikuteks on võisai (ärge mind maha lööge) ja igasugused lihad, kanad.. no kohe näha, et oma emme poja :) Igasugused banaanid, pirnid, viinamarjad - pffff võib ju ampsu võtta aga ei aitäh.
Magab ta ka nüüd ainult üks kord päevas, niiet see on üks põhjustest, miks ma siia nii tihti enam ei jõua. Jaa, aega on, et vaadata telekat või isegi koristada.. kuid kõik tegevused, mis nõuavad kohapeal olemist, neid ma teha ei saa :D Üks tüüp tuleb ja nõuab tähelepanu.
Vahepeal on täitsa jama, sest üks uni on nagu vähe aga kaks und palju.. mida siis teha? Meil ongi siis selliseid õhtuid, kui tibu läheb pool 7 õhtul magama, sest enam ei jõua üleval olla.. ning kui teeb päevas kaks und, siis läheb ööunne pool 12 öösel. Mis variant siis targem on eksole? Alati mingi rutiini muutus tekitab sellise keerulise olukorra.
Kevinil on hetkel 7 hammast, nagu hernekesed armsasti reas :)
Tahab hirmsasti trepist üles minna (ja alla kukkuda), nüüd viimastel päevadel tundub, et ta saab juba aru, et sinna minna ei või - siis kui ma kurja häält teen. Ja ta reageerib oma nimele :) läheb tuterdab teise tuppa ja käib mingi kolin .. siis kutsume teda nime pidi.. ja ta tuterdab meie juurde tagasi, endal see sama naljakas itsitaja nägu peas :P Ta on ikka tõeline rõõmurull !
Täna käis pool päeva ringi nii, et ühes käes oli issi kroks ja teises käes patarei (teleka puldi oma) ja ise oli jummmmala õnnelik - no kes olen mina, et talle sellist rõõmu siis keelata :D
Tibu on täiega emmekas ka. Eriti kui ma olen kuskil ära olnud (poes, trennis) ja ta mind näeb siis tuleb ja nuuksub natuke. Kui midagi pahasti, siis emme süles on kõige parem - nii armas :)
Enam niimoodi ei õnnestu, et tema mängib suures toas ja mina pesen köögis nõusid - natuke mängib ja siis tuleb otsima, et kuhu küll see emme kadus.. ja siis kõigub mul jalge otsas :D niiet vahepeal ma pesen 3 korda nõusid, sest neid ei lasta lihtsalt ühe korraga lõpuni pesta..
Kui vetsu lähen, siis üritan salaja minna :D muidu ta nutab vetsu ukse taga või siis üritab ise ust lahti saada ja sel juhul ei julge ma vetsust välja tulla, kuna äkki ta seisab ukse najal püsti ja kukuks maha, kui ma ukse lahti teen?
Ma olen Kevinil juba kaks korda juukseid lõiganud, küll kasvavad ikka mühinal.
Aga üldiselt on meie maja tänu temale täis nalja ja naeru.. oma laps on ikka oma laps ja niii armsat pole kellelgi teisel :)
Iga päev on niii palju hetki, kus me teda heldinult vaatame.. ja täname jumalat, et just tema meie pojaks otsustas tulla :)
Sorri, siit tulevad telefoniga tehtud pildid..
Visa narkoosist toibumas (hammas tõmmati välja)
Tibu kõhugripis, meil oli diivanil lebola.
Läksime vanaema Piretiga ujuma.. aga boss otsustas, et võiks hoopis väikse une teha.
"Määäh, sulle ei meeldigi minu mütsisoeng??"
"Ma tahan ju magada, ohh miks mind ei armastata?"
"Kell on ju juba 7 ja Sina, tädi Kaarin, veel magad?"
Bossid joovad niimoodi.
Kuid mis siis muud?
Jõulud olime me kodused. 24 laupäeval tulid sõbrad meile ja veetsime koos ühe mõnusa jõuluõhtu :) maja oli lapsi täis ja no korralik melu oli :D
Peale jõule jäime kogu perega kõhugrippi.. see oli päris õudne. Samal ajal sai Visa põdra käes ka peksa ning jäi enda hambast ilma.. niiet kogu meie pere oli maha murtud.
Vana aasta õhtuks tulid Siimu vanemad külla ja uue aasta võtsimegi rahulikult kodus vastu.
Nädala olid nad meil külas ja siis läksime kõik koos Eesti.
Eestis läks aeg jälle nii ruttu.. sain paljude sõbrannadega kokku ja nii tore oli :)
Koju tagasi jõuda oli aga veeeeeel parem. Teate ju küll, et külas on tore aga oma kodus on ikka kõige parem :)
Nii me siis oleme siis asjatanud, külas käinud ja külalisi vastu võtnud.
Sel nädalavahetusel sai Siim esimest korda jääle ka, kalale. Üks päev käis järvel, kust sai ainult kolm kala.. ja pühapäeval käis merel. Seal juba läks hästi ja kalad olid suured.
Meil siin veel täitsa talv, lund on täiega ja praegu näitab -6 kraadi.
Päeval on ilus päike välja, niiiet varsti on kevad või noh, vähemalt õhus on natukenegi kevadet tunda :)
Reedel tegime sõpradega pitsaõhtu.. laupäeval käisid Elli ja Samuel külas ja pühapäeval küpsetas Siim koogikesi.
Istusin seal, kus tekk on.. tibu tuli, pani pea sülle ja pöidla suhu.. ja jäi magama :) nii nunnu !
Aga olgu, ilusaid unenägusid teile ka !
