See tunne, et sa oled enda sees meisterdanud valmis väikse inimese, ta ilmale toonud ning nüüd ta tuhiseb seal teises toas vaikselt oma ööund :) - see tunne on võimas!
Mäletan, et kui ma ta esimest korda sülle sain siis oli see kuidagi nii uskumatu tunne.. ma ei saa öelda, et pakatasin suuuurest emaarmastusest.. sest ma ei teadnud mida see tähendab. Ma lihtsalt vaatasin ja imetlesin teda, et kas tõesti selline sa siis välja näedki. Ma olin niii palju meie lapsest unistanud ja teda oma unistustes ette kujutanud ja nüüd seal ta siis oli! Pisike vapper hing.
Unimüts
Mis on minu jaoks muutunud? Kõik!
Paljud minu põhimõtted on ümber lükatud ja kindlasti tuleb neid veel ette.. ma isegi ei mõtle enam nii, et "Oii, meie laps küll nii ei tee jne" Täitsa naer tuleb peale, kuidas me varem Siimuga oma lapse kasvatamisest rääkisime :D Niiet, kõik kellel lapsi veel ei ole, pole mõtet ette mõelda! Te nagunii muudate veel oma arvamust :D
On hetki, kus ma tahaks puhata ja olen viimasel ajal ka selle aja endale võtnud.. kui Siim töölt tuleb, viskan tunniks pikali ja Siim vaatab last.. see on nii oluline. Jaa, ma saan ja võin puhata või magada ka siis, kui laps seda teeb KUID see pole see! Sa pead koguaeg ikkagi valvel olema, iga nutu peale voodist üles hüppama ja tema juurde jooksma. Seega see tunnike, mil ma saan end välja lülitada on tõesti oluline!
Minu päev keerleb ümber Kevini uinakute ja söömiste. Kuna ta sööb palju ka nö päris sööki (putru, püreed), siis on temaga päris keeruline liikuda. Peab söögi kaasa vedama ja seda siis kuidagi ka talle andma? Söögitooli ju koguaeg kaasas ei tassi :D Ja ööunne on ta ka viimasel ajal 7-8 ajal jäänud, mis on muidugi hea (saame õhtul nö kahekesi ka olla), kuid kuskil külas olles tuleb ju selleks ajaks koju tulla. Ühesõnaga ei ole selle lapsega nii lihtne midagi igalpool käia :D Eks kõik on muidugi mõtlemises ka kinni.. Ma võin ju talle siis nö rohkem piima anda (kui söötmine ei õnnestu), kuid see lööb tema väikse kõhukese sassi.. ja enne ööunne minekut on oluline süüa ka nö tugevamat toitu, muidu tal saab kõht öösel tühjaks.
Nonii, tulin rääkima endast aga lõpetan ikka lapsega :D niii tüüpiline!
Õnneks on mul ümberringi sõbrannad, kellel on ka üsna väiksed lapsed, kellega saan neid puuksu-kaka jutte rääkida :D Vastasel juhul kõik mu muud sõbrannad oleksid juba ära jooksnud :D
Kõik asjad ajavad nutma.. kui keegi on kuskil rase, sai lapse, laps tegi esimese sammu .. kõik, mis puudutab lapsi, ajab nutma! Õnnest, õnnetusest, kaastundest jne. Ma olen alati üks piripill olnud, kuid nüüd on asi väljunud kontrolli alt :D Ja ma muretsen palju rohkem kui varem.. oeh. Üks mu väga hea sõbranna ütles kunagi, et neil inimestel, kellel pole lapsi, on palju lihtsam elu.. just selle muretsemise pärast. Ja ma olen niiiiii nõus, kuid see on ju seda kõike väärt :) lihtsalt vaatad ja näed elu natukese teise nurga alt.
Oii, kuidas Kevinile meeldib ronida ja uurida-puurida
Eile õhtul läksin ma magama, kuulsin kuidas Kevin oma voodis tuhiseb ja lihtsalt nutsin.. sest see tuhisemine oli niii armas, et mu süda tahtis lõhkeda! Ja see, et ma ei saanud minna ja teda kaissu võtta, see ajas mind veel rohkem nutma. No pole normaalne ju :D
Sorteerisime riideid :D
Jaa, tal on roosa body.. ja missiiis?
Ega ma väga muud ei tulnudki ütlema, kui et ma olen selle ema ametiga niiiiiii rahul :) või on see pigem tiitel?
Kevini ja Visa esimene lumi
Suurpuhastus :D
Tavaliselt näeb meie elutuba just selline välja, lapsega elu rõõmud :)
Head ööd!
