Sääsepoisid on Kevinit purenud :/
Vanasti ma ei saanud aru, kui ma näiteks õele ütlesin, et "Saame kell 4 kokku" - siis miks ta alati selle peale vastas "Teeme kella 4 ajal" nüüüd ma mõistan täiesti :D Lapsega pole võimalik kuhugi täpselt kella peale minna. Vahel väga harva õnnestub :D
Ma olen terve elu olnud inimene, kes pigem on pool tundi varem kohal, kui 5 minutit hilineb. Mulle ei meeldi hilineda ja mulle ei meeldi hilinejad. Nüüd olen ma ise üks sellistest :D aga noooh, mul on üks suuur armas vabandus ju olemas :) See on nii normaalne, et kui kõik asjad on justkui valmis minekuks, siis ootad millal Kevin ärkab, sest üles ajada teda ei taha. Peale und tahab ta alati süüa ja noo sellega kaasneb tavaliselt ka mähkmete vahetus. Uksest välja astudes otsustab ta end täis oksendada - eii, mitte ainult ennast, vaid ka sind! Niisiis tagasi tuppa ja otsast peale :D Samal ajal keerleb peas sada mõtet - kas ikka vanker sai? Vahetusriided? Mähkmed? Kas niiskeid salfakaid ikka jätkub? Mis siis kui vihma hakkab sadama - okei, vihmakile ka kaasa vankrile. jne :D Siis autosse minnes tegeled terve tee (kui ta just magama ei jää) tema lõbustamisega, eriti kui sõidad läbi linna ja pead mitu korda auto seisma jätma - siis tuleb kõva kisa ja jonn :D Ja siis kui kuskile kohale jõuad - vaatad kiirelt autopeeglisse (kui sedagi), milline sa ise välja näed :D Vaatepilt on nii jube et tahaks pikali kukkuda.. juuksed sorakil, silma alused tumedad ja kottis ja pluusilt avastasid just nüüd okse (või mõne muu) pleki . Mis seal ikka, lööd käega :D Vead naeratuse näole ja astud uksest välja - ma jõudsin kohale !
Kõik, kellel on lapsed, taevad, kuidas need asjad käivad :D
Kodus on hea, kodus on lihtsam.. laps on rahulikum ja ta tunneb ennast kindlamalt.
Olime jaanidel ühe öö sõbra suvilas. No püha jesssuke - mitte miski ei sobinud. Ta ei söönud, ei maganud.. ainult süles oli vahepeal okei, tavaliselt ka siis nuttis või kägises. Hea tuju oli max 5 minutit .. niii kohutav! Öösel ärkas iga tunni tagant üles ja õõõõõh - ütleme nii, et ma tükk aega ei taha kuhugi lapsega minna :D Tõesti, rääkimata sellest, et mina olin väsinud, oli ka laps väsinud. Magas ainult süles.
Nüüdseks on meil tekkinud uus probleem - lapsele ei meeldi enam vankris olla. Vanasti tegi kõik uned vankris ja jäi seal päris hästi tuttu.. nüüd oleks nagu okastraat vankris! Nii, kui ma ta sinna tõstan, hakkab kisama ja maha ei rahune.. Isegi kui ma ta magama kussutan süles ja siis vankrisse tõstan, lõppeb see üsna tihti kisaga. Ta peab ikka päris sügavalt magama, siis lepib. Niisiis, kõik päevauned ma lihtsalt kussutan ta süles magama. Õudne! Jaa, vanasti ma mõtlesin ka, et noooh mis jutt see siis on - laps on ju puhta ära hellitatud. Mismõttes ei jää vankris tuttu? Aga no näed - ei jää !! Ma olen proovinud panna ta vankrisse (kui ta uneaeg on) ja liigutanud, kussutanud, kõigutanud vakrit, kuid peale 5 minutit hüsteerilist nuttu, nii et lapsel jääb juba hing kinni - noo sorrri, ma pean ta sülle võtma, maha rahustama ja siis süles magama kussutama. Mina ei kannata lapse nuttu, oma lapse nuttu! Niiet, kui keegi ütleb et see on puhta hellitamine, siis pole tal vist endal lapsi olnud :D Ma ei saa ju lasta tal niimoodi nutta :( ta on sellest veel liiga väikene, et ise maha rahuneda - ta veel ei oska. Ta vajab turvatunnet ja lähedust.
Selle süles kandmise ja kussutamisega on mul selg ikka suht läbi omadega :D Vahel öösel mingis teatud asendis kisub lausa kramppi - õudne. Lohutan end sellega, et kui laps kuskil 4 kuuseks saab, siis proovin hakata teda nö koolitama :D et kuidas ise magama jääda, praegu on ta sellest veel liiga väikene.
Kuid, rõõmsamate asjade juurde - ta on tõeline õnnneseen ja jutupaunik. Talle nii meeldib jutustada ja oiii kui palju ta naeratab :) noo niiiii numps!
Selili olles tahab ta juba keerata kõhuli .. keerab külje peale ära ja siis edasi ei pääse.. hakkab pahandama ja jorisema :D aga no niii tahaks ju !
Kui ta selili on ja ma ta kätest kinni võtan ja vaikselt teda ülespoole tõmban (ma ei tea kas keegi üldse aru saab, mida seletada üritan) siis ta tõmbab nii ilusti oma pea järele. Kaelalihased on juba päris tugevad ning pead hoiab ta ka juba väga hästi.
Meil pole ikka veel päevaplaani. Õhtuti läheb Kevin kuskil pool 9 magama. Seda siis, kui meil pole külalisi (ehk siis nädala sees) ja kui oleme kodus. Hommikud on niii erinevad. Vahel on jopanud ja olen suutnud ta und pikendada - üks hommik ärkasime kell pool 9 hommikul :D wiiiii !! KUID näiteks täna ärkas Kevin kell 3 hommikul/öösel. KELL KOLM ! :D täiesti hullumaja... üritan tema und pikendada aga ei miskit - pool tundi jutustas omaette ja siis hakkas nutma. Kobisin siis temaga teise tuppa, et Siim veel magada saaks ja kuskil poole 5 ajal sain ta alles uuesti magama. Ja seda õues :D Jäimegi siis koos õue terassile diivani peale magama.. nii mõnna oli. Jahe õhk ja soe kaisukas :)
Siis, kui issi mähkmeid vahetab - vahet ju pole, kas bodi on pükste all või peal :D
Proovisin üks õhtu kaisuka kaissu anda - natuke meeldis aga asendit muutes jäi kaisukas ikka nö "vanasse asendisse"
Terassil on niii mõnna lebotada - eriti kui kaisus tuhiseb selline nunnupall
Kevin peale vanni : "No lase mul rahus magada"
Siis, kui õues on nii palav, et magada tuleb toas.
Visa on meil ikka nii tubli, no ausalt ka. Ta pole üldse mingi hüsteeriline kutsikas, nagu ma päris tihti igalpool näen :D Vaid talle meelib üksi asjatada, mesilasi taga ajada ja käbisid närida. Kui ma Kevinit süles kannan, siis ta justkui saab aru ja ei haugu ega nori sülle või mängida, vaid asjatab üksinda. Kui Kevin nutab, vaatab ta oma suurte kutsika silmadega mulle otsa, et "no aita seda väikemeest"
Kui me jaanidel see üks öö sõbra suvilas oli, siis magas ta esimest korda üksi õues aias. Nii tubli oli, üldse ei haukunud ega nutnud. Hommikul kui ma Keviniga jalutama läksin, siis nuuksus ja ma lasin ta välja. No tõesti, me oleme temaga nii rahul :)
Visale meeldib Kevini tegelustekk täiega. Kuna Kevinile see ei meeldi, siis laseme tal seal rahus asjatada :D
Mis veel? Ega ei oskagi miskit kirjutada.. eks meil on siis ikka palju külalisi käinud ja saunatatud/grillitud on kõvasti, nagu suvel ikka kombeks on.
Siis, kui mehe poodi munede järele saadad aga tagasi tuleb lilledega.
Kolmapäeval saab Kevin juba 3 kuuseks, siis on meil arst ka ja saame teada, kui palju ta kasvanud on.
Visa käis koguaeg Kevini vannivett joomas :D
Ülejäänud jaanid olime kodus, võtsime külalisi vastu :)
Kevini lemmik onu :)
Tsau - pakaaa ! :)
